Muuseum

• Mõte Lihulasse muuseum asutada tekkis siinsete kodu-uurijate hulgas juba ammu. Reaalsemaks muutus kava 1980.-ndate aastate lõpus, mil rahvuslikud ideed muinsuskaitseliikumise vormis ka siia jõudsid. Võimaliku muuseumihoonena nähti siis üht Lihula vanimat mantelkorstnaga puithoonet õigeusu kiriku kõrval Tallinna maantee ääres (Tallinna mnt 35). Tookord jäi muuseum siiski loomata.
• Muuseumi rajamise idee muutus jälle aktuaalseks 1990. aastate alguses, seoses Mati Mandeli juhitud arheoloogiliste kaevamistega Lihula piiskopilinnuses. Kaevamised näitasid, et Lihula piiskopilinnuse näol on tegemist ühe unikaalseima 13. sajandi katserajatisega kogu Baltikumis. 1993. aastal asutati Mati Mandeli eestvedamisel fond (praegune MTÜ) Keskaegne Lihula, mille peamiseks ülesandeks sai algul rahalistesse raskustesse sattunud väljakaevamis- ja konserveerimistööde aitamine. Väga tähtsaks eesmärgiks sai ka Lihula ajaloo propageerimine. Kõige paremini oleks seda saanud teha kohamuuseum. Parima asukohana muuseumile tuli kõne alla mõisahäärber. Algul jäi aga asi soiku, sest mõisas tegutses sovhoos (hilisem osaühistu). Muuseumi jaoks ruumi ei olnud.
• Olukord muutus 1990. aastate keskel. Sovhoos lõpetas tegevuse ja 1995. aastal tagastati mõisasüda USA-s elavale õigusjärgsele omanikule Madli Roosiorg-Kirchhoffile. Fond hakkas kohe aktiivselt tegutsema, et pärijale selgeks teha - hoonesse peaks tulema muuseum. See õnnestuski. Veelgi enam, nähes fondi juhatuse entusiasmi, otsustas omanik mõisa fondile kinkida. 07. juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla.
• Koheselt hakati tegema ettevalmistusi muuseumi avamiseks mõisas. Otsustati alustada sellest, et seada mõisasse üles hädapärast vajadust rahuldav ekspositsioon. Ühiskondlikus korras tehti kiire sanitaarremont häärberi kahes paremas olukorras olnud ruumis (praegused muuseumi tööruumid). Ühiskondlikus korras koostati ja pandi üles ka ekspositsioon, mis kajastas Lihula piiskopilinnuse minevikku ja uurimislugu, Lihula mõisa ajalugu, Lihula alevi ajalugu. Lisaks tõi Haapsalu firma Lossikivi Lääne-Eesti paekivi näidised ja oma toodangut. See kõik valmis 1995. aasta augustis-septembris.
• Ametlik muuseum Lihulas siiski veel puudus. Hakatigi uurima selle loomise võimalusi. Oli selge, et muuseum ei saa tegutseda ühiskondlikel alustel. Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse asutada valla asutusena Lihula Muuseum. Muuseumi ametlik avamine toimus 24. veebruaril 1996.
• Järgnevate aastate peamisteks ülesanneteks sai materjali kogumine ja alalise ekspositsiooni ettevalmistamine. Muuseumi hakkas tasapisi laekuma materjale, millest tänaseks on moodustunud küllaltki mahukad eseme- ja fotokogud.
• Samal ajal tegeldi alalise ekspositsiooni koostamisega. Varem eksponeeritud Lihula ajaloole lisandus  Lõuna-Läänemaa ajalugu muinasajast II maailmasõjani. Kolme ruumi mahutatud alaline ekspositsioon avati 01. juulil 1999. aastal.
• Aastate jooksul on näituste pind vähehaaval suurenenud ning hetkel on muuseumil näituste tarbeks juba üheksa ruumi. Püsinäitused on laienenud seitsmesse ruumi. Kahte ülejäänut kasutatakse erinevate ajutiste näituste korraldamiseks, näiteks on igal sügisel, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, neis ruumides loodusfotode näitused.