Lihula ja Lõuna-Läänemaa ajalugu

Näitus annab ülevaate Lihula ning Lõuna-Läänemaa ajaloost muinasajast kuni II maailmasõjani.

Esimene saal tutvustab Lõuna-Läänemaa muinas- ja keskaega. Eraldi on tähelepanu all Lihula linnus ja selle uurimislugu. Üks haruldasemaid eksponaate on linnuse arheoloogilistel kaevamistel päevavalgele tulnud Haapsalu toomhärra pitsat 14. sajandist.

Teine saal annab ülevaate Lihula mõisa ajaloost, Lihula alevi ajaloost ja Lõuna-Läänemaa ajaloost ning kultuurielust kuni 1940. aastani.

Kolmas saal on suuremalt jaolt pühendatud Lõuna-Läänemaa rikkale käsitööpärandile. Väljas on rahvariided, kaunid tekid ja väiksemad käsitööesemed. Lisaks saab tutvuda ümbruskonna eluolu, hariduselu, Lõuna-Läänemaalt pärit kuulsate isikutega.

35 aastat arheoloogilisi kaevamisi Läänemaal

Läänemaa süstemaatiline arheoloogiline uurimine algas 1969. aastal Vello Lõugase juhitud kaevamistega Kõmsil. 35. aasta jooksul on toimunud mitmeid kaevamisi, millest on osa võtnud arvukalt inimesi. Kui leiud pannakse välja näitustele, siis inimesi, tänu kellele meil need leiud on, kiputakse unustama. See näitus on pühendatud just esijoones kaevajatele, kelle aastatepikkuse tööga hangiti teadusele mahukat uurimismaterjali. Sellel näitusel ei ole väljas rohkelt leide, näitus annab hoopis ülevaate sellest, kuidas tehti tööd ja mis toimus vabal ajal.

Sideajalugu

Läbi mitme aastakümne on Läänemaa sidelased kogunud ja huvilistele vaatamiseks seadnud huvitavaid eksponaate sideajaloost. Üks sidemuuseumi eestvedajaid on olnud Lihulas elav Uno Mell, kelle kaasabil avatigi 1999. aastal Sidemuuseumi näitus Lihula mõisas. Eksponaatidest on enim tähelepanu pälvinud 19. sajandi lõpus Peterburis Ericssoni tehase filiaalis valminud telefon. Lisaks on võimalik näha Inglismaal tehtud arvutit 1970.aastast, filmidest tuttavaid nn vändaga telefone, viimast Lihulas kasutatud telegraafiaparaati ning palju muud.

Tarvi Toome fotonäitust Läänemaa mõisad.

Kümmekond aastat tagasi Läänemaale arheoloogilistele kaevamistele sattunud Tarvi Toome hakkas siinseid mõisaid süstemaatiliselt pildistama 1998. aastal. Kunstfotode asemel on näitusel fotod lagunema kippuvaist ja räämas häärbereist ning huvitavatest detailidest. Tarvi Toome oma fotode kohta järgmist: See on kui kadunud maailma otsimine ja avastamine. Selles on nostalgiat ja avastamisrõõmu. Need pildid on hetk nende mõisate ajaloost, sest võib-olla homme neid enam pole. Nii juhtus näiteks Keskküla mõisaga.

Buxhoevedenid ja Lihula

Buxhoevedenite suhe Lihulaga sai alguse juba 13. sajandi alguses. 1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeveden) Dünamünde kloostri abti Theoderici esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. 1220. aastal nimetas Albert uueks Eestimaa (Lihula) piiskopiks aga oma venna Hermanni. 1225. aastal moodustas Hermann aga uue, Tartu piiskopkonna ning Buxhoevedenite suhe Lihulaga katkes mitmeks sajandiks. Uuesti kohtame Buxhoevedeneid Lihulas 19. sajandi keskel, mil Alfons von Buxhoeveden abiellus Anna von Wistinghauseniga ning Lihula mõis läks Buxhoevedenite valdusesse. Ka seekord jäi Buxhoevedenite suhe Lihulaga lühiajaliseks, sest 1913. aastal oli Hermann von Buxhoeveden sunnitud mõisa võlgade tõttu ära müüma.

Mõisa ait

Aita on välja pandud Lõuna-Läänemaalt pärit etnograafiline materjal. Välja on pandud hulgaliselt erinevaid  vanu tööriistu ja ka mõned sõiduvahendid. Vanimad eksponaadid pärinevad 19. sajandi lõpust.
Omaette huvitava osa moodustavad ka nõukogude ajast pärinevad ning enne II maailmasõda Saksamaal valminud mootorrattad Kaido Saaki erakogust.